Happe-aluse lahused

Sisu

• Acids
• Bases
• Equilibrium
• Dissociation
• Solutions

Description

Mille poolest erinevad nõrgad ja tugevad happed? Kasuta oma arvutis olevaid labori tööriistu, et välja uurida! Kasta pabeririba või sond lahusesse, et mõõta selle pH-d, või aseta sellesse elektroodid, et mõõta juhtivust.
Seejärel jälgi, kuidas kontsentratsioon ja tugevus pH-d mõjutavad. Kas nõrgal happelisel lahusel on sama pH kui tugeval happelisel lahusel?

Näidis-õpieesmärgid

• Demonstreerib antud sama kontsentratsioonige hapete ja lahuste korral oma arusaamist 1) seostades happe või aluse tugevuse sellega, kui hästi see vees lahustub, 2) määrates antud happe või aluse lahuses ära kõik leiduvad molekulid ja ioonid, 3) võrreldes nõrga ja tugevas happe (või aluses) lahuse molekulide ja ioonide suhtelisi kontsentratsioone, 5) kirjeldades tugevate ja nõrkade hapete ja aluste vahelisi sarnasusi ja erinevusi.
• Demonstreerib lahuse kontsentratsiooni mõistmist 1) kirjeldades kontsentreeritud ja lahjendatud lahuste sarnasusi ja erinevusi, 2) võrreldes antud happe või aluse kontsentreeritud või lahjendatud lahuses olevate molekulide ja ioonide kontsentratsiooni.
• Kasutab happe või aluse tugevust ja selle lahuse kontsentratsiooni, et 1) kirjeldada sõnade ja jooniste abil, mida tähendab, kui antud on nõrga happe (või aluse) kontsentreeritud lahus või tugeva happe (või aluse) kontsentreeritud lahus või mõni muu kombinatsioon; 2) uurib sama pH-ga tugevuse/kontsentratsioonide erinevaid kombinatsioone.
• Kirjeldab, kuidas tavalised tööriistad (pH-mõõtur, juhtivus, pH-paber) aitavad määrata, kas lahus on happeline või aluseline, tugev või nõrk, kontsentreeritud või lahjendatud.